Enamusel meist on suvel alati tervis parem kui teistel aastaaegadel. Kõige enam tunnevad seda need, kes sügisel ja talvel paha ilma üle nurisevad. Ka vanainimesed loendavad aastaid käost käoni – kui külm aeg on üle elatud, siis saab suve veeta tervise üle vähem muretsedes.
Kas saame suvist aega kasutada oma tervise varude suurendamiseks? Mida ette võtta, et sügisel ja talvel haigused vähem kimbutaksid?
Mõte, et haigused on seotud aastaaegadega ja nende avaldumist saab mõjustada õige käitumisega sel ajal, kui haigus pole veel avaldunud, on hiina meditsiinis paar tuhat aastat vana. Selle juures peetakse eelkõige silmas haigusi, mis tavaliselt ägenevad talvel külmal ajal või varakevadel ning mida seetõttu saab ravida või leevendada soojal aastaajal. Hiina meditsiin vaatleb selliste haiguste ühe tekkepõhjusena kehasse kogunenud külma, tavaliselt organismi soojaproduktsiooni võime alanemise foonil või seoses rohke külma iseloomuga toidu söömisega. Need, kellel “sisemine tuli” on liialt nõrgaks jäänud, kardavad külma, külmetuvad kergesti ning neil on jahedad jalad ja käed. Ajapikku võib lisanduda väsimine, nii et juba kergel pingutusel on võhm väljas, tihti koos higiga. Lisaks on taoliste terviseprobleemidega inimestel veel kas nõrgavõitu kopsud, nõrk seedimine või hiina mõistes “tühi neer”. Seetõttu tekivad kehas muutused, mida iseloomustatakse kui “lima-niiskuse” kogunemist. Kehasse ladestuv külm ja niiskus võivad ajapikku tekitada muid probleeme nagu liigsed kilod, hingamiselundite haigused, krooniline kõhulahtisus või liigestehädad. Hingamisteede haigustest tuleks mainida kroonilist bronhiiti ja bronhiaalastmat, allergilist nohu, külma-allergiat, “külma ja tühja” neeru korral esinevad lisaks külmakartlikkusele alaselja väsimine või valulikkus, põlvede nõrkus, vile kõrvus, impotentsus, mõnikord viljatus.
Tuleb märkida, et mitte kõik astma, bronhiidi ja teiste nimetatud haiguste vormid ei ole “külma” tüüpi. Kui näiteks haiguse algstaadiumis on bronhiaalastma tavaliselt külmaga seotud, siis ühekülgne ravi võib selle aja jooksul “kuumaks” muuta. Sellisel juhul tuleb soojendamise ja soojuse akumuleerimisega olla ettevaatlik. Kui esineb veritsusi, on palavik, süda kaldub kiiresti pekslema või on keel punetav, ei tohiks üldse soojendamist ette võtta.
Hiinas, eriti Taiwanil ja Honkongis kasutatakse kuumi suvepäevi, et soojendada kehal teatud punkte, mis on seotud siseorganitega, näiteks kopsude või neerudega. Nendele punktidele asetatakse nahka soojendava pastaga plaastrid. Selline pasta saadakse sinepipulbri, riivitud ingveri või ingveripulbri, kaneelikoorepulbri ja vee segamisel, tavaliselt lisatakse juurde veel mõningaid soojatoimelisi ravimtaimi, võib kasutada ka pressitud küüslauku. Kõige parem aeg plaastrite pealepanekuks on hiina kuukalendri yang-metalli päevad, mis sel aastal on näiteks 19. ja 29. juulil ning 7. augustil. Plaastrid asetatakse punktide peale nimetatud kolmel päeval ja hoitakse peal niikaua, et veel ei tekiks nahapõletust (tavaliselt 4-6 tundi).
Sellist ravi oskavad teha hiina meditsiinis pädevad arstid. Mõned punktid on siiski küllaltki kergesti omal käel ülesleitavad. Ise võib proovida näiteks sinepi- või pipraplaastri 2-3 cm läbimõõduga tükkide (või eelpoolkirjeldatud segust isetehtud plaastri) asetamist külmal ajal valutavate liigeste piirkonnas olevatele punktidele, mis on katsudes valulikud. Soojendavat plaastrit liigesele ei maksa kasutada siis, kui liiges on punetav ja soe. Hingamiselundite haigustega võib plaastri asetada rindkerele hingetoru kohale, täpsemalt rindmikuluu ülaosa kohale, kus rangluude otste vahele jääb lohuke. Rohke vesise rögaga köha puhul aitab punkt, mis asub sääre keskosa kõrgusel sääreluu esiservast kahe pöidla läbimõõdu jagu külgsuunas (katsudes on see koht tundlik). “Tühja neeru” puhul võib kasutada punkti, mis asub alakõhul häbemeluu ülaserva ja naba vahekoha keskel.
Teine abinõu, mida traditsiooniline hiina meditsiin soovitab talviste haiguste vastu suvel ette võtta, puudutab toitumist. Hoolimata suvisest soojusest, ei sööda külmkapis mahajahutatud sööke-jooke kohe, vaid lastakse neil eelnevalt üles soojeneda. Soojal ajal võib oma seedimise külma söömise või joomisega (külm õlu!) kergesti rikkuda. Soojendavate plaastrite kasutamise ajal välditakse lisaks külma iseloomuga toitu (rohke toortoit), rasvast, õlist ja magusat. Kuigi see kõlab ebapopulaarselt, aga siiski võib esile tuua järelduse, et jäätis suvel võib soodustada haigusi talvel!
Kolmas moment, mida talvel tõbistel tasub silmas pidada, puudutab suvist kümblemist. Parim aeg supluseks on hommikutundidel, kui õhk ei ole liiga kuum. Jahedustunde tekkimisel pärast kümblust teha harjutusi või kerget sörkjooksu. Siis võtab keha päevasooja paremini vastu.
Lõpuks – rohke liikumine, vastavalt igaühe võimalustele ja vastupidavusele. Seda ütleb meist igaühe kogemuski, et liikuv keha soojeneb, seisev aga jahtub maha.
See lugu on ilmunud paari aasta eest Maalehe lisas "Targu talita".
NB! Artiklis toodud kuupäevad Yang-metalli päevade kohta ei kehti enam. 2010. aastal on yang metalli päevad suvel 9. , 19., 29. juulil ning 8. ja 18. augustil.
