See levinud moto – teod, mitte sõnad – on teises sõnastuses mitmed aastakümned eestlastegi hulgas populaarne. Pean silmas “Viimasest reliikviast” pärit käibefraasi “meil lobisemise eest palka ei maksta”. Seega loeb vaid kätega kordasaadetu, mitte osava suuvärgiga suure linna tegemine.
Aegade algusest peale on ette tulnud, et inimeste teod ja sõnad ei lähe kokku. Siis vabandatakse ennast välja, öeldes – tee minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Kui seda räägib vana mees, kel tegude kordasaatmiseks enam palju aega ei ole jäänud, võib see tagantjärele tarkusena isegi õige olla. Kuid ülejäänud juhtudel peaksime silmas pidama antud inimese poolt reaalselt korda saadetut, mitte ilusaid sõnu ja lubadusi. Eriti valimiste eel.
Vana-Hiinas vaadeldi kõnevõimet kui südame omadust, sest inimese meel ja tema hingeelu usuti olevat südamega seotud. Ka eestlased kergendavad südant sellega, et midagi hinge pealt ära räägivad.
On inimesi, kes kohe kuidagi ei suuda oma suud kinni pidada. Nähtust nimetatakse logorröaks. Liigne lobisemine ja jutukus võib olla haigustunnus, mis kaasub maniakaalsusega, aga esineb ka tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häirega lastel. Hiina meditsiin vaatleb “sõnapidamatust” kui märki ülemäärasest kuumusest kehas, mis jõuab ka südamesse ja muudab meele rahutuks. Teisteks kuumusele viitavateks tunnusteks võivad olla palavustunne, ülemäärane aktiivsus, jahedalembus, näopunetus, janu, suukuivus, nahamädanikud, kiire pulss ja tume uriin.
Vanemate inimeste omaette rääkimine või torisemine on märk nn. “tühjast kuumusest” – neil on aastatega “rahulik ja külm” yin osa kehas nõrgenenud, mistõttu tekib suhteline “kuuma osa” (yangi) ülekaal. Noortel esineb sagedamini kas liigsetest “kuumadest” emotsioonidest tingitud või kuuma iseloomuga söökidest-jookidest põhjustatud kuumuse kogunemine kehas. Kuumust tekitavad magusad, rasvased, õlised ja vürtsised toidud, mõned toitudesse lisatavad ühendid (E-ained, näiteks glutamaat), kofeiinisisaldavad joogid (peale rohelise tee), energiajoogid ja loomulikult tulivesi (alkohol) kõikides oma vormides. Kuna emotsioonidega seotud kuumus on seotud eelkõige maksaga (hiina mõistes), tulevad kasuks maksa harmoniseerivad taimed nagu meliss või piparmünt, ka kerged rahustid pune ja palderjan.
Sõnade abil saame end teistele inimestele arusaadavaks teha. Seega on kõne kommunikatsioonivahend ja sõnad info edastamise abinõu. Info edastamisel aga on oluline selle tõepärasus ja täpsus. Ka organismisisesi esinevad mitmed info ülekandeteed, mis algavad nii väliskeskkonnast kui keha sisemusest infot registreerivatest retseptoritest, neilt lähtuvad signaalid (“sõnumid”) jõuavad närvide ja vere vahendusel mitmesuguste organite ja kudedeni ning kesknärvisüsteemi info analüüsi keskustesse. Selle tulemusena kindlustatakse keha sisekeskkonna stabiilsus ning organismi adekvaatne reaktsioon väliskeskkonna stiimulitele. Kui info (signaalide) edastamine organismis saab häiritud, arenevad tõsised kõrvalekalded – närvihaigused, psüühikahäired, endokriinsüsteemi haigused, kasvajad jt.
Ühiskonna normaalseks talitlemiseks on samuti vaja, et info liiguks seal takistusteta ning oleks adekvaatne ja moonutamata. Ka infot analüüsivad ja otsuseid vastuvõtvad keskused peavad talitlema häireteta. Kui info on väär (valedega vürtsitatud), muutub ühekülgseks, valikuliseks, kallutatuks või müraga (mõttetustega) saastatuks ning puuduvad negatiivse tagasiside mehhanismid, saame sotsiaalselt haige ühiskonna, kus vaid vähestel on hea olla. Inimesed on pinge all ega tunne end tervena, sest tervis on Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi kehalise, hingelise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine. Ei piisa üksnes sõnavabaduse deklareerimisest, on vaja ka sõltumatuid ja müravabu infokanaleid.
Kõne, sõnad mõtted – need on osa inimese intellektuaalsest maailmast. See maailm on alati suuremal või vähemal määral illusoorne. Seda varjutavad emotsioonid ning mõjutavad soovid. Ka välised, teiste inimeste soovid, mis on intellektuaalsete konstruktsioonide vahendusel meie teadvusse poetatud. Tulemuseks on, et oma elu elades me ei aja mitte enda asju, vaid kellegi teise omi, kes meid ära kasutada oskab.
Ideedel on kalduvus elada oma elu. Samamoodi hakkab oma elu elama meie kujutlustest ja mõtetest üles ehitatud intellektuaalne reaalsus. Kui inimesel on värvikas fantaasia ning side sisemise intellektuaalse ning välise reaalse maailma vahel jääb nõrgaks, võib tulemusena välja kujuneda nn. don Quijote sündroom. Mis siis juhtub, teame Cervantese raamatutest. Võitlus tuuleveskitega või Dulcinea päästmine on seejuures veel tühiasi, palju hullem on, kui hakatakse üles ehitama uut maailma, nii et veri voolab ojadena, või võideldakse rahu eest, nii et kivi ei jää kivi peale.
Seda on aastatuhandeid teadnud ja kasutanud need, kes oma elu teiste arvelt hõlpsalt ära elada on osanud. Et salaja inimeste teadvusse pugeda, selleks mõeldakse välja teooria, mis väljast vaadatuna on esmapilgul igati aus ja õiglane. Või inimeste ahnust ära kasutades – kiiret kasu tõotav, piiks-piiks, raha tuleb. Või illusoorseid lootusi üles küttev – kui hea saab olema elu peale siit ilmast lahkumist või oma varanatukese ärakinkimist. Või hirmutundele apelleeriv – kuidas hoida ära katastroofi, maailmalõppu või kurjuse kehastuse tulekut. Hirmutamiseks luuakse vaenlase kuju, kellele omistatakse mõned iseenda omadused ja teod. Maineparanduseks esitatakse oma riukalikku plaani kui teaduslikku teooriat. Tulemus – kes siis ei tahaks osa võtta millegi “hea, õige ja progressiivse” loomisest või toetamisest? Inimese valvsus on uinutatud ja aeg on küps, et teda haneks tõmmata või räpasesse mängu kaasata.
Kerge on lollitada rumalat inimest. Teine kergesti manipuleeritavate kategooria on alkohoolikud, sest ka neil on kriitikavõime langenud. Raske on haritud inimest oma mõju alla saada, kuid ka selle tarvis leiab rohtu. Näiteks paksu rahakoti näol. Võib korraldada mõne uskumatu sündmuse. Nii tuli Hitler võimule peale seda, kui oli lasknud süüdata riigipäevahoone, milles aga süüdistas kommuniste. Nõukogude Venemaa aga alustas Soomega Talvesõda selliselt, et algul tulistati üle piirisopi omaenda vägesid, misjärel süüdistati soomlasi sõjategevuse alustamises.
Mitte alati ei lõpe taoline inimeste teadvusega manipuleerimine edukalt. Viimaseks näiteks on climategate skandaal, kui vahetult enne kliimakonverentsi tuli välja, kuidas üks teadlaste grupp “kohendas” andmeid selliselt, et praeguse üldise kliimajahenemise perioodil jätta muljet kliima soojenemisest. Väliselt tegutseti ülla eesmärgi – looduse ja loodusvarade kaitsmise sildi all, tegelik eesmärk oli riikide elanikele orjastavate maksude pealesurumine. Selleks loodi kasvuhoonegaaside teooria, mille kohaselt fossiilkütuste põletamisel tekkinud CO2 kutsub esile kliimasoojenemise. Ilmastiku kapriiside olulisem põhjus – troopiliste metsade hävitamisest tingitud biosfääri energiasidumise võime vähenemine – jäeti üldse mängust välja. Meie põllumeestel on veel hästi meeles, kuidas sama teooriat kasutades kavatseti neile täiendav maks kaela määrida – põllumajandusloomade kõhugaaside eest!
Ilmunud ajalehes Videvik nr. 5, 4. veebruaril 2010
