See ladinakeelne mõttetera - puhkus taastab jõu – on kirjutatud Tartus Inglisillale. Meeldejätmist vääriv mõte kõigi nende jaoks, kes tunnevad end väsinuna.
Miks me üldse väsime? Üks põhjus on kindlasti selles, et iga organism kulutab töö tegemisel oma sisemisi varusid. Et need taastuksid, on vaja täiendavat energiat jõuduandva söögi näol ning puhkeaega, et seda energiat omastada ja kulutatut taastada.
Teine põhjus, miks meil teatud ajal tekib väsimus, rammestus või unisus, on selles et kogu Maa ajaloo vältel on elusloodus järginud päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumisest tingitud rütme. Seetõttu on inimene kui eluslooduse osa neile rütmidele allutatud, kuigi ta püüab mõnikord looduse seadusi üle kavaldada. Üks selline näide on paljudele inimestele omase talvise depressiooni ehk “talveune” vastu võitlemine tugeva valguse kasutamisega. Tuleb siiski meeles pidada, et talv on rahuliku toimetamise aeg, vastasel korral riskime kevadisel ajal kevadväsimuse tekkega.
Enamusel loomadest jääb suurima aktiivsuse periood valgele ajale, nii ka inimestel, kui just ei ole mõnd kõrvalekallet keha talitlemises. Kui organismi talitlus ei ole tasakaalus, võib tekkida näiteks unisus päeva ajal või unepuudus öösel. Tihti esinevad need koos nn. öökulli tüüpi inimestel, kes hommikul ei suuda ärgata, sest on õhtul kaua üleval, kuna und ei tulnud. Sellist olukorda kogeme aeg-ajalt kõik, kui oleme õhtul heas setskonnas istudes kanget kohvi või teed pruukinud.
Kui selline seltskonnas istumine muutub igaõhtuseks ning sinna juurde lisandub alkohol või teised meelemürgid, muutub inimene aja jooksul süütust öökullist “pimeduse jüngriks”. Kuna taolise eluviisi harrastamisel, mille lahutamatuks koostisosaks on kõrtsielu, saab maks kannatada, muutub hormonaalne tasakaal kehas ning “närvid on läbi”, siis on selline inimene tihti tujukas ja riiakas, tema figuur muutub vöö kohast ümaramaks, isegi silmad ei talu enam eredat päevavalgust.
Vara voodi, vara üles, see teeb mehe terveks ja tugevaks – ütlevad inglased. Sellist ärkveloleku rütmi võrreldakse lõokesega. Ka eestlased olid vanasti, kui veel elektrit ei olnud, lõokesed, sest kõik tööd pidid valgel ajal tehtud saama. Samas kindlustas päev läbi rahmeldamine õhtul hea une.
Mõnikord tunneme end piisavale magamisele vaatamata väsinuna. See võib olla kurnatuse tunnus, kui oleme pikka aega tugeva pinge all ilma välja puhkamata elanud. See taandub aegamisi iseenesest, tuleb vaid kehale piisavalt puhkust anda. Kuid raskem on õieti maandada pingesid, eriti kui pinge allikas asub meist väljaspool. Näiteks töö kaotamine ja sellega seotud järjest suurenev kohustuste koorem.
Aga kuhu jääb usk, lootus, armastus? Teised vaimsed väärtused mida rooste ei riku ja koid ei hävita? Inimese elu ei koosne ainult materiaalsest poolest, on ka vaimne pool. Mida enam hindame vaimseid väärtusi, seda vähem põeme materiaalse kaotuse pärast. Põhiline on mitte teha rumalusi, mida hiljem kibedalt kahetsetakse.
Hiina meditsiin õpetab, et liigne muretsemine, juurdlemine, liigne ühekülgne mõttetöö, võivad nõrgestada meie seedimise jõudu sedavõrd, et keha ei suuda enam toidust kõike hädavajalikku kätte saada. Tulemuseks on see, et inimene tunneb end pidevalt väsinuna, eriti söömisjärgselt. Lisaks tekib söömisel kergesti täistunne kõhus. Siis tuleks meenutada hiinlaste soovitust – sada sammu peale sööki. See tähendab, et leiva luusse laskmise asemel teeme väikese jalutuskäigu, mis annab seedimisele jõudu juurde. Liikumisvaeguse esinemisel oleks kehalise aktiivsuse tõstmine parim jõu juurdetooja. Toidu valikul aga eelistame kergemini seeduvaid toiduaineid, piirates seejuures rasvaseid, õliseid, magusaid ja külmi toite. Näiteks jäätist, mis on ühtaegu rasvane, magus ja külm.
Nõrgenenud seedimise foonil võib kehas hakata kogunema patoloogiline niiskus. Siis tekib väsimusele, kõhupuhitusele ja ehk ka vormitule väljaheitele lisaks raskustunne kehas ja peas, sülg suus võib tunduda kleepuv, toidul pole õiget maitset. Seisundit süvendab liikumisvaegus, ülemäärane magamine, liigsöömine, alkoholi tarvitamine, piimaproduktide ja toortoitudega liialdamine, liigne maiustamine ning niiskes ruumis viibimine. Seisund paraneb toitumise ja eluviisi muutmisel, kaasa aitavad mõrumaitselised taimsed droogid nagu koirohuürt, maasapiürt, kollase emajuure juur ja võilillejuur. Kasuks tuleb ka apteegis müüdav bittneri palsam.
Väljapuhanud inimese organism talitleb tõhusamalt kui kurnatud inimesel. Seda tasub meeles pidada ka nakkushaiguste perioodil. Puhanud inimese vastupanuvõime haigustele on parem, sest stress, pinge all olek ja kurnatus pärsivad immuunsüsteemi talitlust. Isegi siis, kui oleme haigestunud, aitab pingest vabanemine ja lõdvestumine haigusest kiiremini jagu saada. Mida varem me lõdvestume (haiguslehe võtame), seda lühem on haigus. Lisaks muidugi mitte unustada Salerno tervisekoodeksi õpetust – kui tahad terve olla, pese tihti käsi ja nägu!
Praegu leviva kurjakuulutava kuulsusega seagripi ohvritel on olnud haiguspilt, mida hiina meditsiinis iseloomustatakse kui “kopsu yin vähesust” ning “maksa tule tungimist kopsu”. “Kuuma maksa” taga on enamasti stress ja närvipinge. Gripiga aga kaasub ise kõrge palavik, närvipinge omakorda võimendab seda. Muretsege koju põletikuvastaseid drooge - saialilleõisi, raudrohtu, punet, piparmündilehti jms, millest vajadusel teha keha toetavat teed. Kui on kõrge palavik ja kaasub higistamine, ei sobi aga ingver, pärnaõied ja vaarikamarjad, sest need suurendavad higistamist ja sellega vedelikukaotust. Ärritava vähese rögaga köha korral aitavad lisaks apteekides müüdavatele preparaatidele alteejuur, aedvaagijuur, kuldvitsaürt, islandi samblik jt.
Võib valmistada hingamisteid niisutava ravimi pirnist ja meest – lõigata pirnil südamik välja, asetada tekkinud avasse teelusikatäis mett ja küpsetada (aurutada) pirn pehmeks. Süüa vähemalt üks pirn hommikul, teine õhtul. Isegi limarohke linaseemnete leotis (kallata parajale kogusele seemnetele kuum vesi peale ja lasta mõned tunnid tõmmata, et lima välja tuleks) leevendab köhaärritust ja kaitseb hingamisteid.
Ilmunud ajalehes Videvik nr. 46, 17. detsembril 2009
